Loetavusnäitaja tõlgendamine
Loetavusnäitaja testide aluseks on keskmine silpide arv sõnas ja sõnade arv lauses. Järgnevalt selgitatakse, kuidas testidega hinnatakse failide loetavust.
Fleschi lugemiskerguse test
See test hindab teksti 100-punktisel skaalal. Mida kõrgem on näitaja, seda kergem on dokumenti mõista. Enamiku tavafailide puhul võiks tulemus jääda vahemikku 60 kuni 70 punkti.
Fleschi lugemiskerguse näitaja valem on järgmine:
206.835 – (1.015 x ASL) – (84.6 x ASW)
kus
ASL = keskmine lausepikkus (sõnade arv jagatud lausete arvuga)
ASW = keskmine silpide arv sõnas (silpide arv jagatud sõnade arvuga)
Flesch-Kincaidi põhitaseme test
Selle testi aluseks on USA põhikooli tasemejaotus. Näiteks näitaja 8,0 tähendab, et dokumenti suudab mõista kaheksanda klassi õpilane. Enamiku dokumentide puhul on mõistlik eesmärgiks seada näitaja 7,0 kuni 8,0.
Flesch-Kincaidi põhitaseme näitaja valem on järgmine:
(.39 x ASL) + (11.8 x ASW) – 15.59
kus
ASL = keskmine lausepikkus (sõnade arv jagatud lausete arvuga)
ASW = keskmine silpide arv sõnas (silpide arv jagatud sõnade arvuga)
Keelte mõju loetavusnäitajale
Dokumendis kasutatavad keeled mõjutavad seda, kuidas Office'i programm loetavusnäitajat kontrollib ja tulemuse esitab.
-
Kui olete seadnud Wordi kontrollima muukeelse teksti õigekirja ja grammatikat ning kui dokument sisaldab mitmes keeles teksti, kuvab Word loetavusstatistika selle teksti kohta, mis on viimasena kontrollitud keeles. Kui dokumendis on näiteks kolm lõiku (esimene inglise, teine prantsuse ja kolmas inglise keeles), kuvab Word loetavusstatistika ainult ingliskeelse teksti kohta.
-
Mõne ingliskeelses dokumendis esineva Euroopa keele puhul kuvab Word andmed ainult sõnaarvestuse ja keskmiste näitajate kohta, kuid mitte loetavuse kohta.
