Olenemata sellest, kui kiire teie Interneti-ühendus on, võib vahel esineda olukordi, kus asjade analüüsimine aeglustub. Selles artiklis kirjeldatakse, mis võib valesti minna, mida sellistel puhkudel teha ja kuidas Interneti-ühenduse kõiki võimalusi parimal moel ära kasutada.
Windowsis on sisseehitatud tõrkeotsija, mis suudab automaatselt leida ja parandada mõningaid levinud ühenduseprobleeme.
Interneti-ühenduse tõrkeotsija avamiseks klõpsake nuppu Start 
Oluline on ühenduse tüüp
Kasutatava Interneti-ühenduse tüüp on ühenduse kiiruse tuvastamisel üks olulisemaid tegureid. Kolm kõige levinumat koduse Interneti-ühenduse tüüpi on sissehelistus-, DSL- ja kaabelühendus. Kui teil on võimalus valida, siis kaabelühendus on tavaliselt kõige kiirem, kuid nii DSL- kui ka kaabelühendus on kiiremad kui sissehelistusühendus.
Paljud Interneti-teenuse pakkujad pakuvad ka fiiberoptilist teenust (FiOS), mis loob Internetiga ühenduse optilise võrgu kaudu. Kuid koduseks arvutiühenduseks kasutatakse siiski vaskkaableid. FiOS-teenuse eeliseks on ühenduse suurem kiirus võrreldes tavapäraste vaskkaablitega DSL- ja kaabelühendustega. Olenevalt sellest, kus te olete, on mõnel Interneti-teenuse pakkujal mitu võimalust. Tõenäolisemalt on fiOS-i saadaval rohkem asustatud alasid. Lisateabe saamiseks pöörduge oma telefoniettevõtte või Interneti-teenuse pakkuja poole.
Kui kasutate sissehelistusühendust, on internetikiiruse optimeerimiseks mitu head võimalust. Esiteks, kasutage võimalikult kiiret modemit. Kiireima saadaoleva modemi andmete edastus- ja vastuvõtukiirus on 56 kilobitti sekundis (kbit/s). Enamiku ajast ei toimi ühendus küll täiskiirusel 56 kbit/s, aga hea telefoniliiniga peaks see olema vähemalt 45–50 kbit/s.
Teiseks veenduge, et teie telefoniliin oleks heas seisukorras. Kui kodus või töökohas olevad telefonikaablid on vanad või kulunud, võivad need vastu võtta uitsignaale või sekkuvaid kõnesid teistelt telefoniliinidelt. Need probleemid aeglustavad teie Interneti-ühendust, kuna modem peab saatma sama teavet korduvalt, kuni see edastatakse viimaks ilma katkestusteta. Kontrollige telefonikaablid üle ja veenduge, et need poleks kahjustatud, kulunud ega keerdunud ümber elektri- või teiste telefonikaablite. Kui te märkate telefonides krabinat, võiksite pöörduda telefoniteenuse pakkuja poole ja lasta kodu sisesed ja välised telefoniliinid nende seisukorra kontrollimiseks üle vaadata.
Näpunäited raadiovõrgu kasutajatele
Kui loote ühenduse raadiovõrguga (Wi-Fi), võivad interneti-ühenduse kiirust mõjutada nii arvuti asukoht kui ka see, kas muud raadiovõrguseadmed asuvad samas kohas. Raadiovõrgud toimivad sagedustel, mis on sarnased teiste seadmete (nt mikrolaineahjud ja juhtmeta telefonid) töösagedustega. 2,4-gigahertsise (GHz) juhtmeta telefoni kasutamine 2,4 GHz raadiovõrguga ühendatud sülearvuti kõrval võib põhjustada häireid või raadiovõrgu ühenduse täielikult blokeerida. Kui soovite veebis surfamise ajal teha telefonikõnesid, kasutage kas juhtmega telefoni või raadiovõrgust erineval sagedusel töötavat juhtmeta telefoni.
Raadiovõrgu pääsupunkti või marsruuteri lähedus ning füüsilised takistused võivad mõjutada teie Interneti-ühenduse kvaliteeti. Ühenduskiiruse parandamiseks liikuge pääsupunktile lähemale ja veenduge, et pääsupunkti ja arvuti vahel poleks füüsilisi takistusi.
Arvutihädad: nuhkvara, viirused ja muud programmid
Teie arvuti seisund võib mõjutada teie Interneti-ühendust. Nuhkvara ja viirused võivad kindlasti probleeme tekitada, aga Interneti-ühenduse kiirust võivad mõjutada ka lisandmooduli programmid, arvuti mälu hulk, kõvakettaruum ja tingimused ning töötavad programmid.
Kaks kõige sagedasemat halva Interneti-jõudluse põhjust on nuhkvara ja viirused. Nuhkvara võib süsteemi toimimist aeglustada, sekkudes brauseri töösse ja hõivates kogu Interneti-ühenduse. Nuhkvara jälgib teie Interneti-kasutust ja klahvivajutusi, põhjustades toimingute viivitusi. Probleem süveneb veelgi, kui korraga töötab mitu nuhkvaraprogrammi. Kui probleem on piisavalt tõsine, siis võib ühendus sootuks kaduda. Interneti-ühenduse jõudluse taastamiseks peaksite regulaarselt töös hoidma nuhkvaratõrjeprogrammi, mis kõrvaldab kõik nuhkvaranakkused.
Arvutiviirused võivad põhjustada ka Halva Interneti-ühenduse jõudlust. Kui arvuti nakatub viirusega, installib see arvutisse koodi, mis püüab ennast levitada, saates tavaliselt endast koopiaid meili teel. Mõned viirused võivad paljuneda kiirusega sadu meilisõnumeid minutis, mis ei jäta millekski muuks peaaegu üldse arvutijõudlust ja Interneti-ühenduse läbilaskevõimet. Viirused ei ilmuta sageli enda töötamisest ühtegi tundemärki, seega on kõige parem viirusetõrjetarkvara kogu aeg töös hoida.
Jõudlusprobleeme põhjustavad ka brauseri lisandmoodulid. Brauseri lisandmoodulid on programmid (nt multimeediumi lisandmoodulid, otsinguribad ja teised programmid), mis kuvatakse tavaliselt teie brauseri tööriistaribal. Paljud brauseri lisandmoodulid avardavad sirvimisvõimalusi ja pakuvad viise multimeediumi- või eridokumentide vaatamiseks. Kuid mõned lisandmoodulid võivad Interneti-ühendust aeglustada. Kui kahtlustate, et mõni lisandmoodul mõjub jõudlusele halvasti, käivitage Internet Explorer keelatud lisandmoodulite režiimis. Lisandmoodulid keelatakse ainult selle seansi ajaks, aga kui te täheldate jõudluse paranemist, saate need lisandmoodulite halduris püsivalt välja lülitada. Internet Exploreri lisandmoodulite halduri avamiseks klõpsake nuppu Tööriistad ja seejärel käsku Halda lisandmooduleid.
Nagu kõik arvutiprogrammid, nõuab ka Internet Explorer tõhusalt töötamiseks teatud hulka arvutijõudlus-, mälu- ja kettaruumi. Iga külastatav veebileht laaditakse esmalt alla mälusse ja seejärel salvestatakse ajutiste kettafailide hulka. Mõne muu palju mälumahtu ja arvutusjõudlust kasutava programmi käitamine võib Internet Exploreriga konkureerides põhjustada viivitusi. Kui leiate, et Interneti-ühendus on aeglane, ja samal ajal töötab mõni muu programm, proovige see sulgeda. Kui soovite töös hoida korraga mitut programmi, kaaluge arvuti mälumahu suurendamist. Jõudlusprobleemide põhjuseks võib olla ka vähene kettaruum. Vaba kettaruumi suurendamiseks võite kustutada Internet Exploreri ajutised failid.
Mõnikord muudetakse Internet Exploreris sätteid, mis võivad mõjutada Internet Exploreri tööd. Internet Exploreri vaiksesätted saab lähtestada. Internet Exploreri lähtestamist ei saa tagasi pöörata, seetõttu peaksite enne lähtestamist läbi vaatama mõjutatavate sätete loendi.
Ühenduse kiirust mõjutavad välised tegurid
Kahjuks on sündmusi ja tingimusi, mis on väljaspool teie kontrolli. Isegi kiire ühenduse korral võivad välised tegurid (nt hõivatud veebisaidid või levivad arvutiviirused) kogu veebi tööd aeglustada. Kasutajad võivad populaarsed veebisaidid üle koormata. Näiteks kui telereklaamis mainitakse mõnda veebisaiti, võivad paljud inimesed korraga proovida seda saiti külastada. Kui veebisait ei ole suurenenud liiklusega toimetulekuks valmis, võib esineda viivitusi.
Raskete arvutiviiruste puhangute ajal võib Internet aeglustuda. Paljud viirused levitavad end nii, et nakatunud arvutid saadavad edasi sadu või tuhandeid viiruse koopiaid. Selline suur andmemaht võib Interneti-liiklust aeglustada. Kui külastate viirusetõrje tootja veebisaiti või veebisaiti Koduturve, saate vaadata, millised suured puhangud praegu toimuvad.
Lokaalne Interneti-ummikud võivad põhjustada ka tavalisest aeglasemaid ühenduskiirusi. Taolised aeglustused esinevad siis, kui korraga proovib Interneti-ühendust luua palju inimesi, ja kõige sagedamini toimuvad need aktiivsuse tipphetkedel, näiteks pärast kooli, kui õpilased saabuvad koju ja avavad veebi.
Kui kasutate ettevõtte võrku, võib üldine võrgu- ja puhverserveri kasutamine mõjutada teie Interneti-jõudlust. Enamik võrguadministraatoreid jälgib Interneti-kasutust ja proovib takistada inimestel tipptundidel näiteks suuri faile alla laadida. Kui teile tundub, et Interneti-ühendus on aeg-ajalt aeglane, võite pöörduda oma võrguadministraatori poole.
