Rakenduskoht
Word 2013 Outlook 2013 Word 2010 Outlook 2010 Word 2007 Outlook 2007

Word ja Outlookis saate dialoogiboksis Grammatikasätted muuta grammatika- ja stiilireegleid, mida grammatikakontroll teie kirjutamisel kasutab. Tavalised grammatika- ja stiilisätted hõlmavad valikuid grammatikavigade tuvastamiseks suurtähestuses, kirjavahemärkides ja sõnakasutuses, samuti stiili-eelistusi näiteks poolituse, kirjavahemärkide ja passiivse hääle jaoks.

Märkus.: Järgmine teave kehtib Office 2013 ja varasemate versioonide kohta. Lisateavet Office 2016 grammatikasätete valimise kohta leiate teemast Grammatika- ja kirjutamisstiili suvandite valimine tarkvarakomplektis Office 2016.

Word

  1. Õigekeelsussuvandite avamine.

    • Word 2013 ja Word 2010: Valige Fail > Suvandid > Õigekeelsuskontroll.

    • Word 2007: Klõpsake Microsoft Office'i nuppuOffice'i nupu pilt > Word suvandid > õigekeelsuskontroll.

  2. Klõpsake jaotises Õigekirja ja grammatika parandamisel rakenduses Word nuppu Sätted.

    Nupp Õigekirja- ja grammatikasätted Word

Outlook

  1. Õigekeelsussuvandite avamine.

    • Outlook 2013 ja Outlook 2010: Avage meiliüksus ja klõpsake siis käsku Faili >suvandid > Meil > redaktori suvandid > õigekeelsuskontroll.

    • Outlook 2007: avage meiliüksus ja valige siis Microsoft Office’i nupp  Office'i nupu pilt > Redaktori suvandid > Õigekeelsuskontroll.

  2. Klõpsake jaotises Õigekirjakorrektuur Outlookis nuppu Sätted.

    Õigekirja- ja grammatikasätete nupp Outlookis

NB!: Avage Outlookis kindlasti avatud üksuse (nt meilisõnumi või kohtumise) õigekeelsussuvandid. Muul juhul pole menüü Kirjutamislaad ja nupp Sätted saadaval.

Dialoogiboksi Grammatikasätted menüü Kirjutamislaad pakub kahte võimalust: Ainult grammatika või grammatika & laad. Saate valida kummagi variandi olenevalt sellest, milliste sätetega soovite töötada. Liikuge kerides allapoole, et kuvada kõik programmis saadaolevad suvandid, ja märkige või tühjendage reeglid, mille grammatikakontroll peaks lipuga märkima või ignoreerima. Iga suvandi kohta leiate selgitusi allolevatest tabelitest.

Dialoogiboks Grammatikasätted

Märkus.: Kõik nendes sätetes tehtud muudatused rakenduvad kõigile redigeeritavatele dokumentidele või üksustele, mitte ainult sellele, millega parajasti töötate.

NÕUDA

Säte

Suvandid

Koma on nõutav enne viimast loendiüksust

Valige ära kontrolli , kas te ei soovi, et grammatikakontroll seda probleemi otsiks.

Valige mitte kunagi , kui soovite, et grammatikakontroll märgiks vead lauseteks, mis sisaldavad koma enne viimast üksust. Järgmises näites on lause, mida grammatikakontroll peab selle sätte puhul valeks: Ostke piim, kreekerid ja banaanid.

Valige alati , kui soovite, et grammatikakontroll märgiks vead lauseteks, mis ei sisalda koma enne viimast üksust. Järgmises näites on lause, mida grammatikakontroll peab selle sätte puhul valeks: Palun ostke piim, praod ja banaanid.

Jutumärkidega kirjavahemärgid

Valige ära kontrolli , kas te ei soovi, et grammatikakontroll seda probleemi otsiks.

Valige sees , kui soovite, et grammatikakontroll märgiks veaks kõik jutumärkides olevad fraasid, kus koma asub väljaspool jutumärke. Järgmine on näide lausest, mida grammatikakontroll peab selle sätte puhul valeks: kuigi kriitikud kutsuvad näitlemist "inspireeritud", osutavad nad diagrammil vastuoludele.

Valige väljaspool, kui soovite, et grammatikakontroll märgiks vead mis tahes fraasidena jutumärkides, kus koma asub jutumärkides. Järgnevalt on toodud näide lausest, mida grammatikakontroll peab selle sätte puhul valeks: kriitikud kutsuvad näitlemist "inspireeritud", kuid viitavad ebakõladele diagrammil.

lausete vahele nõutavad tühikud

Valige ära kontrolli , kas te ei soovi, et grammatikakontroll seda probleemi otsiks.

Valige 1 , kui soovite, et grammatikakontroll märgiks vead lauseteks, millel on pärast perioodi rohkem kui üks tühik.

Valige 2 , kui soovite, et grammatikakontroll märgiks vead lauseteks, millel on pärast perioodi üks tühik või rohkem kui kaks tühikut.

GRAMMATIKA

Märkeruut

Kirjeldus

Suurtähestus

Probleemid suurtähestusega, näiteks pärisnimede (nt "hr joonas" , kui peab olema "hr Joonas") või pärisnimedele eelnevate tiitlite puhul. Tuvastab ka suurtähestuse liigkasutamist.

Fragmendid ja käivitamised

Lausefragmendid ja edasiliikuvad laused.

Valed sõnad

Omadus- ja määrsõnade, kesk- ja ülivõrrete, "nagu" sidesõnana, "ja ei" "ega" asemel; "kes" "kelle" asemel, "mis" "mida" asemel; mõõtühikute, side-, ees- ja asesõnade väärkasutus.

Eitamine

Mitme negatiivse kasutamine.

Nimisõnafraasid

Väärad nimisõnafraasid; inglise keeles artikli a/an väärkasutus; arvulise ühilduvuse probleemid nimisõnafraasides (nt "viied masinad", kui peab olema "viis masinat").

Omastavad ja pluralid

Omastava funktsiooni kasutamine mitmuse asemel ja vastupidi. Tuvastab ka puuduvad ülakomad omastavas efektis.

Kirjavahemärgid

Kirjavahemärkide (sh koma, kooloni ja lauset lõpetavate märkide ning tsitaatide kirjavahemärkide) väärkasutus, liigsed tühikud sõnade vahel või semikooloni kasutamine koma või kooloni asemel.

Küsimused

Mittestandardsed küsimused, näiteks "Ta küsis, kas kohvi on jäänud?", "Mis teeb pakkumise hea lahenduse?" ja "Ta küsis, kas sa läksid lõppu?".

Suhtelised klauslid

Suhteliste asesõnade ja kirjavahemärkide vale kasutamine, sealhulgas sõna "kes" asemel kasutatud asjadele viitamiseks, "kelle" asemel kasutatud "kes", mittevajalik "mis tahes" ja "mis tahes" või "mis tahes" asemel kasutatud sõna "who" asemel.

Sihitise ja verbi ühilduvus

Sihitise ja verbi ühildumatus, öeldistäite ühilduvus ning verbi ühilduvus ase- ja arvsõnadega (nt "Kõik tudengid lahkub", kui peab olema "Kõik tudengid lahkuvad").

Verbifraasid

Valed tegusõnafraasid, valed tegusõnad, transitiivsed tegusõnad, mida kasutatakse läbimatute tegusõnadena.

STIILIS

Märkeruut

Kirjeldus

Klišeed, colloquialisms ja sargon

  • Sõnastikus klišeena tuvastatud sõnad või fraasid.

  • Laused, mis sisaldavad aktuaalseid sõnu ja fraase, sh määrsõnadena kasutatavaid sõnu "reaalne", "kohutavalt" ja "küllus"; kaks järjestikust omastavat omastavat ainet; "get" kasutatakse passiivse tegusõnana; "teatud liiki", mida kasutatakse "mõnevõrra" asemel; "hirmul" selle asemel, et "karta"; ja "kuidas tulla", kasutatakse "miks" asemel.

  • Tehnilise, äri- või tööstusžargooni kasutamine.

Contractions (Lühendatud vormid).

Selliste kokkutõmmete kasutamine, mis tuleks välja kirjutada või mida peetakse konkreetse kirjutamisstiili jaoks liiga mitteametlikuks , näiteks "Homme me ei lahku til homme", mitte "Me ei lahku enne homset".

Fragment – stiilisoovitused

Fragmendid, mida võite soovida ametlikus kirjas vältida, näiteks "Ilus päev!" või "Miks?".

Suguspetsiifilised sõnad

Soospetsiifiline keel, näiteks "volikogu liige" ja "nõukogunaine".

Poolitatud ja liitsõnad

Sidekriipsuga sõnad, millel ei peaks kriipsu olema ja vastupidi. Tuvastab ka kokku kirjutatud liitsõnu, mis peaksid olema lahku kirjutatud, ja vastupidi.

Väärkasutatud sõnad – stiilisoovitused

Ebastandardsed sõnad nagu "ain't" ja mitmesugused kasutusnimed, näiteks "vihane vastu", mitte "vihane".

Arvud

Numeraalid, mis tuleks välja kirjutada (9 asemel tuleb kasutada üheksat) ja vastupidi (kasutage 12, mitte 12). Tuvastab ka üksuse %vale kasutamise protsendi asemel.

Passiivsed laused

Laused, mis on kirjutatud passiivsel häälel. Võimaluse korral kirjutatakse soovitused aktiivsel häälel ümber.

Omastavad ja pluralid – stiilisoovitused

Küsitav, kuid mitte rangelt vale omastav kasutus, näiteks "Tema mälu on nagu elevandi omadus" või "Ma peatusin Johni poolt."

Kirjavahemärgid – stiilisoovitused

Mittevajalikud komad kuupäevafraasides, mitteametlikud järjestikused kirjavahemärgid ja puuduvad komad enne jutumärke – näiteks "Ta ütles, et tähtaeg on lõuna."

Suhtelised klauslid – stiilisoovitused

"that" või "which" ("mis").

Lause pikkus (üle 60 sõna)

Laused, mis sisaldavad üle 60 sõna.

Lausestruktuur

Lausefragmendid, sissejuhatavad laused, sidesõnade ülekasutus (nt "ja" või "või"), mitteparaleeriv lausestruktuur (nt nihked lause aktiivse ja passiivse hääle vahel), vale lausestruktuur küsimustel ja valesti paigutatud muundurid.

Laused, mis algavad sõnaga "And", "But" või "Hopefully"

Sidesõnade ja määrsõnade kasutamine lause alguses või plussmärgi kasutamine kahe sõltumatu klausli vahelise sidesõnana.

Järjestikused nimisõnad (üle kolme)

Mitme nimisõna stringid, mis võivad olla ebaselged – näiteks "Tulumaksuameti äritavad jäid samaks."

Järjestikused eessõnafraasid (üle kolme)

Eessõnafraaside stringid, näiteks "Raamat linna servas asuva raamatukogu nurgas oleval riiulil registreeriti välja."

Ebaselge fraas

Ebaselge fraas , näiteks "rohkem", millele järgneb omadussõna ja mitmuslik või massiline nimisõna ("Me vajame põhjalikumaid töötajaid", mitte "Vajame rohkem töötajaid, kes on põhjalikud") või laused, mis sisaldavad asesõnale mitut võimalikku viita ("Kõik osakonnad ei esitanud aruannet" asemel "Kõik osakonnad ei esitanud aruannet").

Esimese isiku kasutamine

Hääldussõnad I ja mina, mida ei tohiks kasutada teaduslikus või tehnilises kirjutamises.

Verbifraasid – stiilisoovitused

Soovituslike tegusõnavormide kasutamine, kus eelistatav on alamsõnavorm, verbifraaside tükeldamine ja passiivsed tegusõnafraasid , näiteks "Pipart saab tükeldada ilma sõrmi põletamata."

sõnaohtrus,

Sõnalised suhtelised klauslid või ebamäärased muutesõnad (nt "õiglaselt" või "ilus"), liigsed määrsõnad, liiga palju negatiivseid, "või mitte" ebavajalik kasutamine fraasis "kas või ei" või "võimalik ... võib" asemel "võimalik ... "."

Sõnad tükeldatud infinitiivides (rohkem kui üks)

Kaks või enam sõna "to" ja infinitiivverbi vahel , näiteks "väga paksus kirjas turule sisenemiseks".

Vt ka:

Õigekirja ja grammatika kontrollimine Office for Windowsis

Õigekirja ja grammatika kontrollimine tarkvarakomplektis Office for Mac

Kas vajate veel abi?

Kas soovite rohkem valikuvariante?

Siin saate tutvuda tellimusega kaasnevate eelistega, sirvida koolituskursusi, õppida seadet kaitsma ja teha veel palju muud.